Vihasoo kooli KIK-i projekti tegevused 2015. aastal.

Vihasoo L.-Algkooli ja Kuusalu Keskkooli ühisprojekt rannikumere elustiku vaatlusteks.

 

Käesolev projekt sai planeeritud kahe kooli ühise ettevõtmisena, et pakkuda lastele võimalust ühiseks tegevuseks ja uuteks tutvusteks, aga kindlasti ka õppetööd toetava tegevusena.

Esmalt alustasime kunbki kool eraldi õppematerjalide ja teiste infoallikate vahendusel Läänemere kui elukoosluse tundma õppimist (veebruaris - märtsis 2015). Edasi juba toimetasime ühiselt -- 17. aprillil toimus mõlema kooli õpilastele ühine õppepäev Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis, kus Tiiu Liimets tutvustas Läänemere elustikku muuseumieksponaatide näitel ning pärast seda oli kõigil osalistel võimalus lähemalt uurida ja lahata üht Läänemeres enam levinud kalaliiki -- räime. See töö pakkus ka kõige enam elevust ja põnevust.

21. aprillil korraldasime ühise matka -- õppekäigu kevadises looduses koos retkejuhi Rauno Masinguga. Matkati Pudisoo kandis metsas, heinamaal, ületati jõge, küpsetati lõkketulel viinereid ja lõpetati matkapäev Kolga lahe ääres rannikuvaatlustega. Kuigi päev oli pikk ja väsitav, jäi see siiski meelde väga vahva ettevõtmisena. Oma toredaid tegemisi kajastasime ühises blogis http:/loodushoog.blogspot.com.ee/

Uuesti kohtusime 18. mail Kuusalu Keskkoolis, kus merebioloog Merli Pärnoja juhendamisel õpiti tundma nii rannikumere taimi kui ka selgrootuid loomi. Vaatasime fotosid, uurisime binokulaari ja luubiga nii meie merele omaseid kui ka mõningaid võõrliike. Saime määrata ka oma kaasavõetud materjali.

Maikuu lõpul käisime kumbki kool ka oma vaatluspiirkonnas -- Vihasoo kooli lapsed Eru lahe ääres ja Purekkaril, Kuusalu kooli lapsed Kolga lahe ääres. Tegime vaatlusi keskkonnatingimuste ja eluslooduse kohta. Vihasoo kooli õppekäiku juhendas Karoliina Juurik (Lahemaa Keskkonnahariduse Seltsist); taimi määrasime ja korjasime kaasa herbaariumi tegemiseks õpetaja Mari Sarve juhendamisel. Kuusalu kooli õpilaste õppekäigu viis läbi õpetaja Eve Sarap.

Ka pikk suvi ei kulgenud sugugi tegevuseta; sai mere ääres käidud, fotosid tehtud ja taimi kogutud ka suvevaheajal.

Sügisel käisime Vihasoo lastega ka Käsmus, tutvumas vana kaluri- ja kapteniküla elanike põliste tegevusaladega Käsmu meremuuseumis. Aarne Vaigu juttudest sai nii mõnigi uus tarkus kõrva taha pandud. Võtsime ette veel õppekäigu Eru lahe äärde ja Purekkarile, kus tegime sügisesi loodusvaatlusi. Ja 1. oktoobril rääkis Linda Metsaorg (Eru lahe Rannarahva Seltsist) meile merelindudest ja nende rändest. Käisime Turbuneeme vaatlustornis linde vaatlemas, õppimas ja loendamas ning edasi sõitsime Purekkarile, kus ootas meid mitu üllatust -- laululuiged ja merikotkas!

projekti ühised tegevused lõpetasime 6. oktoobril Saunja külas Läänemaal -- Silma Õpikojas. Marko Valkeri juhendamisel viidi läbi õppepäev teemal "Haavatav Läänemeri", kus saime lisaks liikide määramisele teada ka Läänemerd ohustavatest keskkonnaprobleemidest ja nende tagajärgedest.

Kõik need õppekäigud ja -päevad on olnud nii harivad kui ka väga meeleolukad ja põnevad. Tõdesime korduvalt, et läbi tegevuse ja vahetu kogemuse looduses õpitakse kõige paremini. Oli vahva koos tegutseda ja õppida!

 

 

 

 

 

Vihasoo kooli   KIK-i projekti üritused 2013.a.

Vihasoo koolis on viimaste aastate jooksul suuremat rõhku pandud loodusharidusele. Juba teist korda on meie tegemisi rahaliselt toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).  2012. aasta lõpul sai positiivse vastuse meie projekti „Loodusharidus läbi mängu“ taotlus. Kahjuks jäi küll finantseeringust välja Vihasoo ümbruse loodust tutvustava-õpetava lauamängu kujundamine ja trükkimine, mistõttu natuke muutus projekti tegevuste käik. Kuid pearõhk jäi endiselt kodukandi ja ka Lääne-Eesti looduse tundma õppimisele.

2012. aasta sügisel toimusid kõikide klasside õppekäigud Vihasoo külas ja selle lähiümbrusesse (niidule, Loobu jõe äärde ja metsa). Õppisime tundma nii puid-põõsaid kui ka väiksemaid rohttaimi, seeni ja võimalusel vaatlesime ka loomade-lindude tegevusi.

2013. aasta talvel käisime tutvumas Vihasoo küla lähedal metsas talvise loodusega (igihaljaste puude ja teiste taimede tundma õppimise eesmärgil; samuti  toimus lehtpuude õppimine oksade-pungade järgi).

Kevadel 2013 võtsime ette lisaks  õppekäikudele kodu ümbruse loodusesse  ka õppesõite kaugemale: maikuus käisime Oandul ja Altjas, kus õppisime Oandu looduskeskuses tundma mereranniku elukoosluses esinevaid taime- ja loomaliike; käisime ka Altja rannal uurimas, milliseid selgrootuid loomakesi ja tärkavaid rannikutaimi sealt leida võib.

Juuni algul võtsime ette sõidu Matsallu, et osaleda sealse looduskeskuse õppeprogrammis „Kevadine linnuelu Matsalus“. 1.-3. klassi õpilased vaatlesid linde Penijõel asuva looduskeskuse lähiümbruses, vanemad õpilased käisid aga väikesel matkal, et uurida ja tundma õppida linde ka kaugemal asuvast linnuvaatlustornist. Binokliga uudistamist jagus mitmeks tunniks. Ka näituse-eksponaadid pakkusid palju põnevat vaatamiseks-uurimiseks.

Õppekäikude jooksul pildistati õpitavaid taimi, seeni ja putukaid; koguti herbariseerimiseks taimi ning õpiti neid määrama taimemäärajaid kasutades. Fotod täiendavad meie liikide pildipanka, mille koostamine sai alguse juba eelmise KIK-i projekti käigus. Toimus ka elukooslusi tutvustavate õpimappide täiendamine uute liikide fotodega.

Kuna loodushariduse omandamine käib ikka kõige paremini erinevate õppeainete lõimimisel, nii lugesime kirjanduspalu loomadest ja elukooslustest üldisemalt eesti keele tundides, koostasime ka levinumate liikide lühikirjeldusi (fotode juurde õpimappidesse) ning joonistasime taimi-loomi kunstitundides.  Kõik see tegevus jätkub ka pärast projekti lõppemist. Koostasime-vaatasime powerpoint-esitlusi taimedest jm ning panime oma teadmisi proovile viktoriinis.

Meie õppekäigud jätkusid ka 2013. aasta sügisel. Alustasime oma kooliaastat retkega Viru rabasse, kus loodusgiid Maarja Orusalu tutvustas meie õpilastele rabas kasvavaid taimi, seletas rabataimede eripära seoses raba-keskkonna eriliste tingimustega jmt.

5.-6. klassi õpilased käisid oma kevadel omandatud teadmistele merelindude kohta lisa saamas sügisesel linnuvaatlusel Eru ja Hara lahe ääres Linda Metsaoru juhendamisel. Vaatlesime rändlinde, kes olid hetkel siin peatumas.

Tänu KIK-i projekti toetusele saime võimaluse käia ka meie naaberkoolis Kuusalus Eesti looduskaitse rändnäitusega tutvumas.

Oktoobri algul toimus traditsiooniline maastikumäng Vihasoo külas ja selle lähiümbruse metsas ning jõe ääres. Osalesid ka mitmed meie kooli vilistlased, õpetajaskond ja mõned lapsevanemad. Samal päeval tutvustas endine bioloogiaõpetaja Uku Praks looduse pildistamise võtteid ning tegi taimepiltidest slaidiesitluse.

KIK-i projekti lõpetuseks käisime kogu kooliga novembri lõpul Sagadi looduskoolis, lapsed said osaleda  maastikumängus, tuletades meelde oma teadmisi looduse kohta; õppida juurde uut ja huvitavat meie imetajate kohta, juua kuuma teed lõkke ääres ja vaadelda  puid sügis-talvisel ajal. 

 

 

 

 

 

Vihasoo kooli KIK projekti üritused ja materjalid 2010/2011 õ.-a.

2010.a. detsembris sai meie meie kooli poolt Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esitatud projektitaotlus positiivse vastuse, st et võisime oma planeeritud ideid ellu viima asuda. Plaan oli vaadata läbi loodusõpetuse ainekavad I ja II kooliastmele ning leida neile vanuseastmetele sobivad vaatlused-tegevused looduses liikumiseks ning ühtlasi ja oma kodukandi looduse tundmaõppimiseks. Kuna uus õppekava näeb ette uurimuslikku õpet juba põhikoolis, siis oleks igati õige väikeste uurimuste ja neile aluseks olevate vaatlustega algust teha juba algkoolieas.

 

Tänapäeval, mil lapsedki on harjunud igapäevaselt kasutama kõiksugu tehnikasaavutusi, on üsna loogiline, et ka looduses liikudes ning liike tundma õppides ei lepita ainult oma silmade ja raamatute-määrajate kasutamisega. Nii otsustasimegi, et õppimine läheks edukamalt, kui appi võtta fotoaparaat – läbi objektiivi loodust uudistades läks õppimine ja loodusvaatluste tegemine märksa põnevamalt. KIK-ilt saadud projektitoetus oli abiks fotoaparaadi ostmisel.

 

2011. aasta kevadel tuli esimese sammuna siiski usinasti taimi õppida koolimaja seinte vahel – nii algasid kõik meie maikuu esmaspäevad ühiste kogunemistega saalis, kus suurelt ekraanilt vaatasime kevadisi ja varasuviseid taimepilte, ühtlasi püüdes neid ka meelde jätta, et nädal hiljem juba kontrolltestis oma teadmisi näidata. Ilmade soojenedes ei jäänud me muidugi koolimaja seinte vahele taimetarkust koguma, vaid korraldasime õppekäike kooli läheduses esinevatesse kooslustesse: niidule, metsa, asula erinevatesse piirkondadesse. Uurides-vaadeldes, mis ümberringi tärkab ja kasvab, kogusime teavet esialgsete liikide nimekirjade koostamiseks.

 

2.-3. juunil toimus meil koolis nn öökool ehk looduslaager, mille käigus mitmete oma eriala spetsialistide kaasabil oma teadmisi looduse valdkonnas usinasti täiendasime. Meid olid juhendamas metsaretkel Margit Turb (Keskkonnaametist), liblikate püügil Teet Ruben (lepidopteroloog) ja Vihasoo kooli õpetaja Mari Sarv juhendas niidutaimede õppekäiku.

 

Juba mitu aastat on meil traditsiooniks saanud maikuu lõpul korraldada Vihasoo ümbruses orienteerumismäng, eesmärgiks looduse tundmine, aga ka  oma meeskonnatöö-alaste oskuste parandamine. Siin on meie õpilastega kaasa löönud nii mitmedki lapsevanemad, koolitöötajad kui ka teised kohalikud. Nii ka seekord.

Õhtutunnid said öötundideks ning ega usin loodusteadlane öösiti maga – Teet Ruben tutvustas huvilistele ööliblikate püüki laterna valgel. Paar tunnikest siiski anti aega magada ning jälle üles! Varastel hommikutundidel ootas meid juba Peep Veedla, kelle vahvate selgituste saatel kuulasime linnulaulu, püüdes häälte omanikke ära tunda ning meeldegi jätta.

 

Suvi oli juba iga lapse enda looduse avastamise päralt, ent sügisel jätkasime kavandatuga.

 

Armastus looduse vastu saab ikka alguse loodusobjektide ja liikide tundmisest. Viimane aga omakorda eeldab märkamist! Et märgata looduses toimuvaid muutusi, sai iga klass-iga õpilane kindla vaatlusobjekti, mille aastaajalisi muutusi tuli jälgida septembrist kuni järgmise aasta juuni alguseni.

 

1.-2. klassi lapsed said ülesande vaadelda meie lähiümbruses esinevaid elukooslusi: asulat, metsa, niitu, jõge ja mererannikut. Vaatluskäikudel oli ikka kaasas fotoaparaat, et nähtu jäädvustada.

 

3.-4. klassi õpilased vaatlesid Vihasoo külas kasvavaid puuliike, iga õpilane üht kindlat puud, millest samuti õuetundides pilte tehti, et kevadel oleks huvitav koostada pildiseeria puu elust läbi ühe aasta.

 

5.-6. klassi õpilastega vaadeldi ja uuriti metsa-, niidu- ja mererannataimi, jäädvustati neid fotokaga ja õpiti liike tundma.

 

III veerandi lõpuks koostasid lapsed oma vaatlus- ja uurimistöödest powerpoint-esitlused, mida 16. märtsil toimunud loodusloopäeval ette kanti ja kaasõpilastele ning kuulama tulnud huvilistele tutvustati.

 

Talvise suure töö tulemusena valmisid ka 8 infotahvlit ja õpimappi paljude taime- ja seene- fotode ning töölehtedega, mida saab kasutada õppekäikudel loodusõpetuse tundides.

KIK-i projekti raames käisime ka Sagadi Looduskoolis, et metsa ja seentega lähemalt tutvust teha ning looduskooli toredate õpetajate juhendamisel uusi teadmisi koguda.

 

I õppeveerandi lõpul toimus õppepäev Palmses ja Ojaäärsel, kus tutvustati Tiina Neljandiku, Saima Gordejeva, Tiiu Sandraku jt juhendajate poolt Lahemaa Rahvuspargi ajalugu ja loodust.

 

Ees on ootamas uued kevadised õppekäigud lähematesse ja kaugematesse paikadesse meie kodukandis Lahemaal.

Meie loodusvaatlused jätkuvad kuni juuni esimeste päevadeni, mil selgitame välja tublimad loodusetundjad, keda kindlasti ootavad ees toredad auhinnad.